Rodion Denissov

Rodion Denissov (sünd. 1976) jutustab oma suguvõsast. Tema emapoolsed esivanemad olid kõik pärit Petserimaalt. Kuigi nende küla oli vene küla, Rodioni vanaisa valdas hästi eesti keelt.
Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkemisel 1941. a astus vanaisa Punaarmeesse, vanaema jäi aga Saksamaa poolt okupeeritud alale. Üks Rodioni vanavanaisa astus Omakaitsesse, mille eest karistas teda Nõukogude režiim 1944. a. Ta suri vangistuses kodumaalt kaugel 1940. aa lõpus. Teise Rodioni vanavanaisa hoidsid sakslased Tartu vanglas kuni 1944. a, mil Punaarmee taas okupeeris Eesti.
Pärast sõja lõppu kolisid emapoolsed vanavanemad Tallinnasse. Sõja ajal Punaarmee ridades võidelnud vanaisa sai haavata ja kaotas jala 1943. a. Tallinnas töötas ta keskturul raamatupidajana. Stalini valitsemisajal mõisteti ta süüdi majanduskuriteos, määrates talle pika vangistuse. Siiski pärast Stalini surma lasti ta vabaks ja ta naasis oma endisesse töökohta, kus ta töötas kuni pensionini. Vahetult pärast Eesti kongressi moodustamist 1990. a oli tema üks esimesi, kes taotles Eesti Vabariigi kodakondsuse taastamist.
Rodioni isapoolne vanaema ja vanaisa kohtusid Venemaal ja nad saadeti Eestisse tööle pärast Teise maailmasõja lõppu. Vanaema töötas raamatukogus ja vanaisa oli raudteelane ja ehitusinsener, kes muuhulgas projekteeris Kopli ja Mustamäe maju. Perekond elas Tallinnas.
Saksa okupatsiooni ajal viidi Rodioni abikaasa vanaema Pihkva oblastist Klooga koonduslaagrisse. Vanaema oli näinud pealt juutide kallal sooritatud kuritegusid. Pärast sõda jäi ta Eestisse ühte saksa perekonda teenijaks.