Vello Hindreus

Vello Hindreus sündis 13. mail 1930 Tallinnas Koplis isa Egon-Ferdinandi (sünd, 1894) ja ema Annette-Adele (sünd, 1897, neiuna Kambrik) abielu noorima lapsena. Vennad Ilo ja Hans olid sündinud vastavalt 1923. ja 1925. aastal, õde Lii 1927. Vello isa sõdis nii Esimeses maailmasõjas kui sellele järgnenud Eesti Vabadussõjas. Sõja lõppedes töötas ta piirivalveametnikuna Hiiumaal, hiljem elektrikuna Tallinnas. Mõlemad vanemad osalesid vabatahtlikus riigikaitses: isa kuulus Kaitseliitu, ema Naiskodukaitsesse.

Vello mäletab hästi Punaarmee üksuste kolimist Koplis asunud kasarmutesse 1940. aastal ja suvesõja sündmusi Tallinnas 1941. aastal. Lisaks sellele on tal väga hästi meeles oma toimetused 9. märtsil 1944. Ta oli parasjagu rongiga teel Olustverre, kui Tallinnale hakkasid pommid langema. Isa ja vend Ilo arreteeriti Nõukogude võimude poolt 1944. aastal ning mõisteti süüdi kodumaa reetmises, sest Egon-Ferdinand oli Omakaitse liige ja Ilo astus vabatahtlikult Saksa relvajõududesse. Vend Hans pääses mobiliseerimisest, kuna põgenes Soome, kus hakkas teenima Soome laevastikus. Pärast sõda asus ta elama Californiasse.

Isa ja vendade saatus avaldas mõju ka Vello käekäigule, kuna ebasobiva sotsiaalse päritolu tõttu ei võetud teda vastu merekooli, mistõttu astus ta Kinomehaanikute kooli Nõmmel, mis pakkus ühtlasi majutusvõimalust. Kooli lõpetanuna sai Vellost paik- ja rändmehaanik ning ta hakkas tööle Tallinna vanalinnas asunud kinos Oktoober. Sama kino keldrisse asus Vello ka elama, kuigi registreeritud elukoht oli tal Nõmmel ühiselamus. See seletab ka asjaolu, miks märtsiküüditamise ajal saadi ta kätte alles 27. märtsil. Vello teekond Siberisse algas Ülemiste jaamast Tallinnas ja lõppes Sonski asulas (tänapäeval Sonskoje) Hakassias. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasa (abielu sõlmitud 1954), samuti küüditatud Elli Siitaniga. Liidust sündis kolm poega: Heiki (1954), Elmar (1955) ja Vello (1957). 15. aprillil 1957 naasid Vello ja Elli lastega kodumaale. Et Vellol oli asumisel kaasas fotoaparaat, on perel säilinud mitusada pilti Siberi loodusest, küüditatute argipäevast ja elamistingimustest.