Juta Sepp (Grünthal)

Juta (sünd. 1927) lapsepõlv möödus Petseris. Tema isa oli linnapea, ema pidas väikest kirjatarvete kauplust. Peres oli kaks tütart. Juta räägib intervjuus Teise maailmasõja eelse Petseri eluolust ja 1933. aasta suurest tulekahjust. Normaalse elu koos selle rõõmude ja muredega katkestasid alanud sõda ja Nõukogude okupatsioon. Juta küüditati koos ema ja õe Viiviga 1941. aastal Siberisse. Isa arreteeriti ja lasti maha aasta hiljem. Juta põgenes 1946. aastal Eestisse, kus elas tädi juures ja läks kooli, kuid 1950. aastal ta arreteeriti ning saadeti tagasi Siberisse. Juta ei arvanud, et ta enam kunagi Eestisse tagasi pääseb ning kirjutas oma mahajäänud armsamale, et ärgu teda oodaku. Ise abiellus ta ühe ühe Tartu noormehega, kes oli samuti küüditatud. 1955. aastal sündis neile tütar. Kui ta kolm aastat hiljem sai loa tulla tagasi Eestisse, tegigi ta seda, kuid ilma abikaasata. Eestis abiellus ta teist korda oma siiajäänud kallimaga. 1980. aastate lõpus sai Jutast aktiivne ühiskonnategelane. Ta on Memento liige ja on saanud oma tegevuse eest Eesti Vabariigi presidendilt aukirja.