Mihhail Ivanov

Mihhail Ivanov sündis Ostrovi linnas Pihkva oblastis 1934. a. Tema isa Vassili oli ehitustööline, kes Punaarmee ridades võttis osa nii Talvesõjast kui ka hilisemast sõjategevusest Saksamaa vastu 1941. a, kui ta jäi teadmata kadunuks. Mihhaili ema Maria (neiupõlves Benarovitš) oli koduperenaine.

Kui Saksa relvajõud okupeerisid Pihkva oblasti 1941. a suvekuudel, siis 1942. a sügisel viidi kõik Ostrovi linna mustlased, kaasarvatud Ivanovide pere (ema koos viie lapsega) Moglino kaudu Salaspilsi koonduslaagrisse, kus nad hoiti kuni 1943. a sügiseni. Siis viidi Mihhail koos kolme õega Łódźi lähedal asunud laste kinnipidamiseks mõeldud laagrisse, kus üks õde ka suri. Ema koos vanema õega viidi aga Prantsusmaale tööle.

Punaarmee tulek 1945. a tähistas laste vabastamist. Mihhail koos kahe õega saadeti Kiievi lähedal asunud lastekodusse, kus Maria leidis nad üles 1946. a. Perekond hakkas elama Petseris. Elu oli väga raske, mistõttu otsustas Maria saata oma poja sel ajal Tallinna tuletikuvabrikus töötanud vanema tütre juurde. 1951. a jõudis Mihhail Tallinna, kus astus sisse merekooli. Hiljem töötas ta laevamehaanikuna Pärnus, püüdes kala Norra, Gröönimaa ja Murmanski piirkonnas. Mõned aastad hiljem asus ta tööle Tallinnas Paljassaarel asunud kalakombinaati, mida rahvas kutsus „Pentagoniks“, sest selle asutuse juhid olid pärit endiste sõjaväelaste hulgast.

Mihhaili sõnul nõukogude okupatsiooni ajal Eesti väikestesse kohtadesse tuli mitmeid mustlaste perekondi, kes vaatamata raskustele on alati püüdnud kokku hoida. Üks selliseid koosviibimisi tänapäeval on Natsi-Saksamaa ohvrite mälestamine Kalevi-Liival, kus 1942. a hukati umbes 1800-2000 inimest. Ohvrite suurema osa moodustasid Eestisse ešelonidega toodud juudid, kuid tapetute seas olid ka kümneid Eesti mustlasi.