Suulise ajaloo kasutamine õppematerjalina: juhend õpetajale ja noorsootöötajale, 2017
Isikulugu on suuline või kirjalik ajalooallikas, kas kellegi jutustus või kirjapandud lugu oma elust. Selline lugu on subjektiivne ja põhineb mälestustel. Inimeste isiklikud läbielamised aitavad paremini mõista ajastut ja sündmusi, tutvuda erinevate inimeste kogemuste ja arusaamadega. Seega on isikulood olulised allikad mineviku mõtestamiseks.
Isikulugu ei anna meile teada ainult seda, mida inimesed tegid või nägid või mis nendega juhtus, vaid edastavad ka nende tollaseid mõtteid, tundeid, tegutsemismotiive ja arvamusi kaasinimeste tegude, tegutsemismotiivide ja eesmärkide kohta. Saame teada ka sündmuses osalenu arvamuse oma tollase tegutsemise kohta.
Isikulugu aitab arendada empaatiat. See on osadustunne, teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse teise inimese sisemaailma, näha kõike tema seisukohalt, teda mõista ja talle kaasa tunda.
On tähtis, et õpilane mõistaks mälu ja isiklike tähelepanekute piiratust. See, et keegi oli sündmuse tunnistaja, ei tähenda tingimata tema tunnistuse õigsust. Uurimused on näidanud, et inimeste püsimälu on täpsem ja stabiilsem kui lühimälu.
Autorid: Grete Rohi, Reili Reintal