Doris-Giovannina Kees (Perli)

Doris-Giovannina räägib oma perekonna saatusest. Doris on lapsendatud ja peab oma kasuvanemaid kõige hoolivamateks inimesteks maailmas, kasutades neist rääkides sõnu "ema" ja "isa", mitte "kasuema" ja "kasuisa". Perekond elas Muhus, kus isa pidas apteeki, mis asus samas majas pere eluruumidega. Ema oli baltisaksa päritolu ja see andis kogu perele 1939. a sügisel võimaluse minna ümberasumise raames Saksamaale. Ent isa seisis sellele vastu, kuna ei soovinud jätta maha oma äri ja oli kindel, et venelased ei tee talle liiga, sest ta valdas vene keelt ja oli teeninud tsaariarmees. Järgmisel aastal tema äri riigistati. 1941. juunis küüditati Doris koos emaga Kirovi oblastisse ja isa, endine ärimees ja kaitseliitlane, viidi Sevurallagi, kus ta suri sama aasta lõpus. Enne eraldamist perekonnast ütles ta, et emal oli õigus ja nad oleksid pidanud Saksamaale minema. Asumisel mõisteti ema süüdi riigivastases tegevuses ja ta suri Kirovi vanglas 1946. a. Doris jäi orvuks. Tänu headele inimestele jõudis ta tagasi Eestisse.