Ilmar Taska

Ilmar Taska sündis 1953. aastal Kirovis, kuhu tema perekond oli sattunud 1941. aasta juuniküüditamise tagajärjel. Rasked elutingimused mõjutasid tema tervist: viletsa toidu tõttu sündis ta nõrgana ja põdes kollatõbe. Tänu vanaema arstiametile, mis tõi kaasa kokkupuuted ka NKVD juhtfiguuridega, said lapsed siiski veidi paremat toitu. Üks Ilmari varasemaid ja eredamaid mälestusi on rongisõit tagasi Eestisse, kui ta oli umbes kahe ja poole aastane. Tema ema oli küüditamise ajal vaid 16-aastane. Perekond oli haritud ja tuntud: vanaema oli arst, vanaisa töötanud mitmel tähtsal ametikohal (diplomaat) ning isapoolne vanaisa Eduard Taska oli Eesti tuntud nahakunstnik ja nahkehistöö rajaja. Ka Ilmari isapoolne suguvõsa kuulus haritlaskonda. Mõlemad Ilmari vanaisad surid 1942a. vangilaagrites. Artur oli 44 aastane ja Eduard 51a. Kogu Siberi ajast sai Ilmar rohkem teada tänu vanaemadele. Jõudes tagasi Eestisse sai Ilmari ema tänu tutvustele tööle Tallinna muusikakooli õpetajaks, kuigi talle Venemaal ei antud diplomit, kuna ta keeldus töötamast KGB kasuks. Lõpetuseks leiab Ilmar, et rohkem peaks rääkima kõigest möödunust, et järgnevad põlved ei unustaks seda ja võtaksid õppust.