Juzef Livšits

Juzef Livšitsi vanavanemad ja isa olid muusikud. Isal jäi kool pooleli ühe raske haiguse tõttu, kuid ta õppis noodikirja selgeks ja mängis mitu pilli. See andis talle eluks ajaks tööd. Juzef sündis Leningradis 1932. aastal. Käesolevas intervjuus jutustab ta selle linna elust enne Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu vahelise sõja puhkemist.

Suvel 1941 enne Leningradi blokaadi algust õnnestus perel evakueeruda Kaasanisse, kus elutingimused olid rasked. Isa mobiliseeriti Punaarmeesse 1942. Ema kolis koos Juzefiga Kasahhi NSV pealinna Almatõsse, kus Juzef sattus ühte halba noortekampa. Sõja järel kolis pere tagasi Leningradi.

Juzefi katse asuda õppima geograafiat Leningradi riiklikus ülikoolis luhtus, sest Stalini viimastel valitsemisaastatel hakkas vohama juudivastasus, mis ei raugenud pärast diktaatori surma. Siiski õnnestus Juzefil pääseda Leningradi õigusteaduse instituuti. Kõrgkooli lõpetamisel sattus ta tööle miilitsasse. 1955. a saadeti ta õppejõuks Nõmmel asunud Tallinna miilitsakooli. Hiljem kaitses ta kandidaadiväitekirja Tartu riiklikus ülikoolis, mille järel töötas õppejõuna Tallinna polütehnilise instituudi teadusliku kommunismi kateedris.