Juzef Livšits

Intervjuu

Juzef Livšitsi vanavanemad ja isa olid muusikud. Isa jäi 2 klassi haridusega, sest ta haigestus lapsena raskelt ja rohkem koolis käia ei saanud. Õnneks oli ta väga musikaalne, õppis ära noodikirja ja mängima mitmel pillil. Pillimäng andis talle eluks ajaks tööd. Enne Saksamaa ja NSV Liidu vahelise sõja algust mängis ta restoranides, pärast sõda sai aga tööd ainult õllebaarides. Nende perel õnnestus 1941. a. enne blokaadi algust viimase rongiga Leningradist evakueeruda Kaasanisse, kus elutingimused olid rasked. Isa mobiliseeriti 1942. a. Punaarmeesse. Ema kolis koos Juzefiga Alma-Atasse, kus Juzef sattus noorte kampa. Ta hakkas jooma ja suitsetama, olles vaid 10 aastane. Sõja järel kolis ta perega tagasi Leningradi. Katse asuda õppima Leningradi Ülikooli geograafia erialale luhtus, sest ta oli juut, kuid Leningradi Juriidilisse Instituuti võeti ta vastu. Kooli lõpetamise järel saab tööle miilitsasse. Räägib varjatud antisemitismist NSV Liidus. Eestisse sattus juhuslikult, kui ta saadeti 1955. a. 2 kuuks Tallinna miilitsakooli õpetama. Pärast seda jäi Eestisse elama. Kaitses kandidaadi väitekirja Tartu Ülikoolis. Töötas pikalt õppejõuna Tallinna Polütehnilise Instituudi Teadusliku Kommunismi kateedris.