Karl Õiger

Noore poisi põgenemisteekond eriasumiselt Eestisse

Karl Õiger jutustab lapsena Siberist põgenemise loo 1947. aastast. Sõites jänesena, kukkus Karl magamatuse ja väsimuse tõttu kaks korda liikuva rongi alla, millest viimane kord sai talle saatuslikuks. See juhtus juba Kalinini lähedal, kus ta ei suutnud enam hoida kinni vaguni sissepääsu juures olevast käepidemest ja ta jalad sattusid rataste alla. Rong peatati ja Karl viidi lähimasse haiglasse, kus tal amputeeriti üks jalg alates põlvest. Kaheks kuuks pidi ta jääma haiglasse, sest ta ei osanud keelt ja keegi ei teadnud midagi tema sugulastest. Lõpuks saadi teada Karli vanaisa aadress Eestis, kes tuli poisile järele.