Ülo Oper

"It's been one hell of a journey!"

Ülo Oper sündis 12. juulil 1947. aastal DP-laagris Grevenis Loode-Saksamaal. Ülo isa Alfred oli võetud Punaarmeesse ja dokumentide järgi langes ta sõjategevuses Saaremaal, kuid tegelikult õnnestus tal põgeneda Läände. Ema Hulda Mikiver põgenes Eestist väidetavalt Saksa allveelaevaga, jättes maha lapse esimesest abielust, s.o Ülo poolvenna. Viimane sattus lastekodusse ja hiljem lapsendati. 1949. aastal jõudis perekond Austraaliasse ja asus elama Bendigo linna, kus oli ka teisi sõjapõgenikke Euroopast. Ülo kasvas üles mitmekeelses keskkonnas, kuid juba 15-aastaselt ei rääkinud ta enam eesti keelt, sest vanemad ei tundnud selle järgi vajadust. Hiljem läksid nad lahku. Vaatamata poja küsimustele, ei soovinud Alfred ega Hulda meenutada sõda ega oma elu Eestis, sest põgenemine kodumaalt oli jätnud sügava haava. See oli ka põhjuseks, miks eestluse hoidmine paguluses ei olnud neile väga oluline ning side Eestiga katkes. Samal ajal oli Ülo teadlik oma päritolust ja soovis uurida oma perekonna lugu, kuid igapäevased toimetused olid seni kogu aeg vahele seganud. Kuni ta leidis 2012. aastal, et on viimane aeg midagi ette võtta, ja tegi päringu Eesti rahvastikuregistris, kust sai teada, et tal on poolvend. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale õnnestus tal leida mõned emapoolsed sugulased, kellega ta kohtus juba samal aastal otse Tallinna Lennujaamas. See esmakordne nägemine oli erakordselt emotsionaalne hetk. 2014. aastal külastas Ülo laulupidu, kus kohtas esimest korda elus ka Austraalia eestlasi. 2019. aastal oli Ülo taas kohal, seekord juba juubelilaulupeol.