Aino Järveots (Turu)
Ühe tütarlapse põgenemine eriasumiselt septembris 1949
Aino Järveotsa (neiupõlves Turu, sünd. 1930) perekond – vanemad ja viis last – küüditati Novosibirski oblasti Zdvinski rajooni 25. märtsil 1949. Elu eriasumisel tundus tütarlapsele põrguna: toitu ei olnud ja ellujäämiseks tuli kolhoosist viljateri varastada.
Septembris 1949 küsis Aino komandandi käest luba arsti juurde minna. Mõne päeva möödudes hakati teda taga otsima, kuid selleks ajaks oli ta juba Barabinski raudteejaamas. Eestisse jõudmisel ja ettekäändel, et tal lubati kodumaale naasta, läks ta oma ema tädipoja juurde abi paluma. Selleks meheks oli tuntud ajaloolane ja tol ajal Eesti NSV kõrge võimukandja Hans Kruus. Kui Aino võeti hiljem kinni, siis tema abistamist võidi teiste süüdisuste hulgas Hans Kruusi vastu kasutada EK(b)P KK märtsipleenumil 1950.
Vaatamata pidevale elukohavahetamisele tabati tütarlaps Pärnumaal veebruaris 1950. Mõnda aega hoiti teda Patarei vanglas Tallinnas. Eriasumiselt põgenemise eest karistati ta 20 aasta pikkuse sunnitööga.