Elmi Kortin (Tiidu)

Elmi vanavanemad rändasid Eestist Siberisse 1906. aastal. Nende elupaigaks sai Lindaküla, kus tol ajal elasid ainult eestlased, kokku umbes 80 peret. Ta räägib Vene kodusõja ajast ja kolhooside loomisest 1930. aastail. Elmi pere pääses kolhoosi minekust, sest tema vanemad töötasid ühes 1938. aastal asutatud puiduvabrikus. Intervjuus räägib ta ka repressioonidest: Suurest terrorist 1937.-1938., Nõukogude Liidu läänealadelt Siberisse küüditatutest. Teise maailmasõja ajal toodi nende külla Leningradist inimesi. Elmi lõpetas kolm klassi, mille järel läks puiduvabrikusse tööle. Tema kolm last ja viis lapselast eesti keelt enam ei räägi, kuid Elmi jaoks on eesti keele valdamine väga oluline. Ta on Eestis käinud kaks korda elus ja Eestis meeldis talle väga.