Guido Einar Laikve

Guido Einari lapsepõlv möödus Narvas. Tema isa oli sõjaväelane. Ema oli kodune, kasvatas kaht last ning oli ühiskondlikult aktiivne. Elu Narvas oli hea. Pärast Punaarmee sissemarssi 1939. aasta oktoobris olukord muutus. Inimesed hakkasid käituma ettevaatlikumalt. Guido Einari isa oli üks paljudest endise Eesti kaitseväe sõjaväelastest, kes 1941. aasta suvel sõjategevuse käigus Punaarmeest sakslaste poolele üle läks. Saksa okupatsiooni ajal töötas ta Omakaitses.

Septembris 1944 evakueerus perekond laevaga Saaremaa kaudu Saksamaale, kust hiljem suunduti Austriasse. Seal elasid nad ühes väikeses külas, vanemad käisid põllutööl, Guido Einar aga koolis. Teise maailmasõja järel viidi nad ühte NSV Liidu kontrolli all olnud põgenikelaagrisse. Nad põgenesid sealt ja suundusid Saksamaale Geislingeni põgenikelaagrisse, kus elasid kolm aastat. Guido Einar suundus sealt koos vennaga Austraaliasse, neile järgnesid nende vanemad kaks aastat hiljem. Guido õppis Austraalias arhitektiks, abiellus ja sai nelja lapse isaks. 1970. aastal kolis juba tema pere Kanadasse. Alguses oli raske, kuid lõpuks said nad jalad alla ja elasid kohalikku ühiskonda sisse.