Ene Ruder (Liias)
„Minu Siberi tee lõppes vanaema toomisega.“
Ene (sünd. 1942) perekond küüditati Tartumaalt Novosibirski oblasti Vengerovo rajooni märtsis 1949. Koos perekonnaga välja saadetud Ene vanaema Anna (sünd. 1875) oli Siberis kõigile lapselastele suureks toeks ja abiks. Tema õppetunnid jäid Enele kogu eluks meelde.
Juba küüditamispäeval oli vanaema teadnud, et tema eluteekond lõpeb Siberis. Nii see juhtuski. Ta suri märtsis 1952 ja ta maeti kohalikule kalmistule.
2009. a käis Ene koos oma tütrega Novõi Tartassis. Pika reisi üheks eesmärgiks oli vanaema võssa kasvanud haua külastamine. Pärast Eestisse naasmist otsustas Ene tütar algatada Anna säilmete kodumaale toomise protsessi, mis päädis Vengerovo rajooni administratsiooni käest vajaliku loa saamisega 5. mail 2010. Samal aastal maeti säilmed kodumaale ümber. Enele oli vanaema alati väga kallis inimene, mistõttu tähistas see samm ka Ene vaimse Siberi teekonna lõpu.