Paul Kuusemäe

Paul Kuusemäe sündis Johannese (sünd. 1900) ja Marie (sünd. Kõrtsini, 1900) perre Romu talus Kaerepere külas tänapäeva Raplamaal 19. aprillil 1936. Tal oli vanem õde Saima ( sünd. 1933), vend Valter (sünd. 1934) ja noorem vend Koit (sünd. 1937). Kui ema Marie sai päranduseks Rõõmu talu Loone külas Kohila lähistel, kolis pere sinna.
Oma intervjuus räägib Paul sellest, kuidas Teise maailmasõja ajal pääses isa nii Nõukogude kui Saksa mobilisatsioonist. Lisaks meenutab ta märtsipommitamist 1944. aastal, kui Tallina kohalt tõusvaid leeke oli kaugele näha. Nõukogude võimu tagasitulek 1944. aastal tõi kaasa muutusi pere igapäevaelus, kui neilt võeti osa talumaast ja nende majapidamine kuulutati kulaklikuks. Sellega kaasnenud üle jõu käiv maksukoormus põhjustas viletsust, mis andis otseselt tunda ka pere toidulaual. Marie närvisüsteem ei pidanud uutele väärastunud tingimustele vastu ja ta suri 1945. aastal.
1949. aasta märtsiküüditamise ajal käis Paul neljandas klassis. Terve perekond viidi esialgu Rapla vallamajja, kust nad saadeti koos teiste küüditatutega edasi Keila rongijaama. Sealt edasi viis küüdirong nad Novosibirski oblasti Tšerepanovo raudteejaama. Perekonna eriasumiskohaks sai sama oblasti Masljanino rajoon. Paul meenutab kohalikku eluolu ja tööd kohalikus metsandusasutuses, hiljem aga koorejaama brigadirina piimandussovhoosis. Vanem vend Valter jäi igaveseks Masljanino rajooni, sest ta suri 1953. aastal autoõnnetuses ja ta maeti kohalikule kalmistule.
Suvel 1958 vabastati perekond eriasumiselt, järgmisel aastal jõudsid nad tagasi Eestisse. 1964. aastal sai Paulist taksojuht Rapla autobaasis, kus ta hiljem edutati taksojuhtide brigadiriks. Pensionile jäädes keskendus ta Rõõmu talu arendamisele kuni oma surmani 2020. aasta septembris.