Ermina Olavi

Ermina Olavi (sünd. 1967) on pärit ingerisoomlaste perest. Tema isa Aksel Olavi (sünd. 1923) oli pärit Mertvitsõ (soome keeles Kullankylä) külast, mis asus Leningradi oblastis Kullajõe kaldal umbes 20 km Narvast kirdesse. Akseli peres räägiti soome keelt.
Kui Nõukogude Liidus 1930. aa teisel poolel algasid vähemusrahvaste represseerimine ja piirialade „puhastamine“, siis Akseli isa Andrei Olavi arreteeriti ja hukati 1937. a. 1942. a represseeriti ka Aksel. Ta veetis neli aastat Gulagi vangilaagris Tšeljabinski oblastis. Pärast vabanemist ei tohtinud ta naasta oma kodukohta, mistõttu asus ta Segežasse elama. Hiljem õnnestus tal kodukülla naasta.
Ermina emal Aili Sarvil (sünd. 1930) oli ka väga raske saatus. Ta sündis Gaitolovo külas Leningradi oblastis. Tema perekonnas räägiti samuti soome keelt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja ajal evakueeriti Aili perekond Kirovi oblastisse. Pärast sõja lõppu ei olnud neil kuhugi tagasi pöörduda, sest nende küla oli olnud Punaarmee taganemisel maha põletatud. Sel põhjusel otsustati Eestisse minna. Jaanuaris 1947 Aegviidu jaamas lükati Aili kasuema rongi alla ja ta hukkus. Kui nooremad lapsed paigutati erinevatesse hooldusasutustesse, siis Aili läks Narva tööle.
Elades Jaanilinnas, tutvus ta Akseliga. Nad abiellusid 1958. a. Nende esimeseks lapseks oli Vitali (sünd. 1959). Ermina sündis Jaanilinnas, kus hiljem töötas lukksepana peaaegu 30 aastat.
Ermina meenutab, et Stalini poliitika oli teinud oma töö: kui tema mõlemad vanemad olid ingerisoomlased, siis kodus räägiti vaid vene keelt. Inimesed lihtsalt kartsid.
Pärast Eesti taasiseseisvumist kuni 1994. a elas Ermina Narvas. Siis otsustas ta Soome kolida. Praegu elab ta Helsingis.