Ermina Olavi
Ingerisoomlaste „väljajuurutamine“ Leningradi oblastis 1930.-1940. aastatel
Ermina (sünd. 1967) jutustab sellest, millise jälje jätsid 1930.-1940. aa repressioonid tema isale Akselile (sünd. 1923). Aksel oli pärit ingerisoomlaste Mertvitsõ (soome keeles Kullankylä) külast, mis asus Leningradi oblastis Kullajõe kaldal umbes 20 km Narvast kirdesse. Akseli peres räägiti soome keelt.
Kui 1930. aa teisel poolel Nõukogude Liidus algasid vähemusrahvaste represseerimine ja piirialade „puhastamine“, siis Akseli isa Andrei Olavi arreteeriti ja hukati 1937. a. 1942. a represseeriti ka Aksel. Ta veetis neli aastat Gulagi vangilaagris Tšeljabinski oblastis. Pärast vabanemist ei tohtinud ta naasta oma kodukohta, mistõttu asus ta Segežasse elama. Alles hiljem õnnestus tal kodukülla naasta.
Ermina ema oli samuti ingerisoomlane. Siiski oli Stalini poliitika teinud oma töö: perekonnas räägiti vaid vene keelt, sest inimesed kartsid. Kõik, mida Ermina teab oma isa kohta, pärineb tema ema suust, sest Aksel ei olnud kunagi Erminale midagi rääkinud.