Ene Ruder (Liias)

Ene Ruder (sünd. 1942, neiupõlves Liias) on pärit kunagisest Tartumaa Kavastu vallast. Tema oli Johannese (sünd. 1905) ja Leida (sünd. 1913, neiupõlves Ottas) neljas laps. Teised lapsed olid: Mall (sünd. 1937), Tiina (sünd. 1939) ja Villem (sünd. 1941). Koos perekonnaga elas vanaema Anna (sünd. 1875), kes oli Johannese ema.
Kogu perekond koos vanaemaga kui kulakud kuulus väljasaatmisele 25. märtsil 1949. Eriasumiskohaks kujunes välja Novõi Tartassi küla Vengerovo rajoonis Novosibirski oblastis. Kui ema oli küüditamise päeval peidus, siis hiljem jõudis ta pere juurde Siberisse. Ene meenutab, et vanaema oli kõigile lapselastele suureks toeks. Juba küüditamise päeval oli Anna aimanud, et tema eluteekond lõpeb kodumaalt eemal. Ta suri märtsis 1952 ja ta maeti kohalikule kalmistule.
1956. a eriasumiselt vabastati Ene ja Tiina, kes kohe pöördusid tagasi kodumaale, asudes oma tädi juurde Tartusse elama. Mall ja Villem koos vanematega said loa Eestisse tagasipöördumiseks suvel 1958.
2009. a käis Ene koos oma tütrega Novõi Tartassis. Pika reisi üheks eesmärgiks oli vanaema võssa kasvanud haua külastamine. Pärast Eestisse naasmist otsustas Ene tütar algatada Anna säilmete kodumaale toomise protsessi, mis päädis Vengerovo rajooni administratsiooni käest vajaliku loa saamisega 5. mail 2010. Samal aastal maeti säilmed kodumaale ümber. Enele oli vanaema alati väga kallis inimene, mistõttu tähistas see samm ka Ene vaimse Siberi teekonna lõpu.